Kinnitatud üldkoosoleku otsusega 18. juunil 2015.

Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liit

Põhikiri

I ÜLDSÄTTED

1.1. Mittetulundusühingu (edaspidi nimetatud: Liit) nimi on „Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liit“, lühendina ETKL. Inglise keeles kasutab Liit nime Estonian Association of Technology Education.

1.2. Liidu eesmärgiks on liikmete tehnoloogiaalase professionaalsuse kasvu soodustamine ja tehnoloogiakasvatuse põhimõtete leviku tõhustamine ning vastavasisulise hariduse arendamine.

1.3. Liidu juhatuse asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.

1.4. Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liit on asutatud 10. veebruaril 2004. aastal. Liit on tehnoloogiaõpetuse ja- kasvatuse arendajate, uurijate ja töö- ja tehnoloogiaõpetuse ning tehniliste ainete õpetajate (õppejõud), samuti tehnika ja tehnoloogia alaste ringide juhendajate, tehnoloogia õpetamisega seotud kodanike ja juriidiliste isikute iseseisev vabatahtlik ja sõltumatu ühing.

1.5. Liit on eraõiguslik juriidiline isik, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi mittetulundusühistute seadustest, muudest seadustest ja käesolevast põhikirjast. Ta omab oma pangaarvet, vajadusel pitsatit ja muud sümboolikat. Liit lähtub oma eesmärkide saavutamisel humanistlikest ideedest ja eetikast ning demokraatia põhiprintsiipidest, tema tegevus rajaneb liikmete omaalgatusel ja ühiskondlikul aktiivsusel.

1.6. Liidu tegevuse põhimõteteks on:

1. liikmete võrdne hääleõigus;
2. liikmelisuse vabatahtlikkus ja mitteüleantavus;
3. liikmete ainult põhikirjast tulenevad kohustused Liidu ees;
4. liikmete vahel mittejaotatava vara, tulu, kasumi ja kapitali olemasolu.

1.7. Liidu ülesanneteks on:

1. soodustada liikmete professionaalsuse kasvu;
2. esindada ja kaitsta liikmete huve ning väljendada ühiseid seisukohti avalikkusele, seaduslikule ja täidesaatvale võimule;
3. edendada ja arendada tehnilist õpetust, tööõpetust – ja kasvatust ning tehnoloogiaõpetust – ja kasvatust;
4. osaleda hariduspoliitika ja -strateegia kujundamisel;
5. uurida ja täiustada tehnoloogiakasvatuse teooriat ja kontseptsioone ning õpetusalast didaktikat;
6. korraldada koolitust (täiendkoolitust) lastele, noortele, õpetajatele kui üldsusele;
7. korraldada tehnoloogia valdkonnaga seotuid üritusi ja projekte;
8. määrata ja taotleda stipendiume ja preemiaid;
9. tõhustada koolituse (täiendkoolitus) kaudu õpetajate tehnoloogiakasvatusalaseid teadmisi ja kutseoskusi;
10. olla kursis ja aktiivselt väljendada omi seisukohti tehnoloogia, tehnoloogiakasvatuse, kasvatusteaduse ja pedagoogika suhtes;
11. laiendada koostöö võimalusi füüsiliste kui ka juriidiliste isikute vahel seda nii Eestis kui ka rahvusvahelises ulatuses;
12. anda soovitusi ja suunata laste ja noorte tehnoloogiakasvatusalast õppesisu ja korraldust koolis ja väljaspool kooli.

1.8. Liit on asutatud määramata tähtajaks.

II LIIKMELISUS

2.1. Liidu asutajaliikmeteks on töö- ja tehnoloogia õpetuse, tehniliste ainete ja tehnoloogiakasvatuse õpetajad (õppejõud) ning isikud, kes asutasid Liidu ning võtsid vastu Liidu põhikirja.

2.2. Peale asutajaliikmete võib Liidu liikmeks olla iga füüsiline või juriidiline isik, kes järgivad käesoleva põhikirja nõudeid.

2.3. Liidul võivad olla auliikmed. Auliikme nimetuse andmise korra töötab välja Liidu juhatus ja selle kinnitab üldkoosolek.

2.4. Liikmeks vastuvõtmise otsustab Liidu juhatus liikme sellekohase kirjaliku avalduse põhjal, samuti korraldab juhatus liikmete arvestust.

2.6. Liige võib Liidust välja astuda igal ajal, olles sellest ette teatanud kirjaliku avaldusega üks (1) kuu enne järjekordset juhatuse liikmete koosolekut.

2.7. Liikmelisust Liidus ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda ega pärandada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Füüsilisest isikust liikme surma või juriidilisest isikust liikme lõppemise korral tema liikmelisus Liidus lõpeb.

2.8. Liidu liikmelisus on seotud sisseastumis- ja liikmemaksu tasumisega. Sisseastumis- ja liikmemaksu suurus on vastavalt Liidu juhatuse liikmete otsusele.

2.10. Liidu liikme võib Liidust välja arvata, kui ta:

1. ei tasu kindlaksmääratud ajaks ettenähtud sisseastumis- või liikmemaksu;
2. rikub Liidu põhikirja või kahjustab ühingu tegevust või mainet;
3. on esitanud Liitu vastuvõtmisel teadlikult ebaõigeid andmeid, mille tõttu tema vastuvõtmine Liidu liikmeks ei olnud õiguspärane;
4. astub Liiduga samalaadset tegevust arendava mittetulundusühingu liikmeks;
5. ei ole viimase kolme aasta jooksul osalenud ühelgi Liidu üldkoosolekul või Liidu poolt korraldatud üritusel.

2.11. Liidu otsuse liikme väljaarvamise ja talle tagastamisele kuuluva liikmemaksu suuruse kohta teeb juhatus seaduses ettenähtud korras. Ettemakstud liikmemaksu ei tagastata.

2.12. Juhatuse otsuse liikme väljaarvamise kohta võib liige edasi kaevata Liidu üldkoosolekule seaduses ettenähtud korras ja nõuda enda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt.

III LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

3.1. Liidu liikme õigused ja kohustused sätestatakse seaduses ja käesoleva põhikirjaga.

3.2. Liidu liikmel on õigus:

1. osaleda hääleõigusega üldkoosolekul;
2. valida esindajaid Liidu juhtimis- ja kontrollorganitesse;
3. olla valitud Liidu juhtimis- ja kontrollorganitesse;
4. saada teavet Liidu tegevuse kohta;
5. astuda Liidust välja;
6. kasutada muid põhikirjas ettenähtud õigusi.

3.3. Liidu liige on kohustatud:

1. täitma põhikirja nõudeid ja Liidu juhtorganite seaduspäraseid otsuseid;
2. Liidu liikmed maksavad iga aastast liikmemaksu;
3. õigeaegselt tasuma makseid Liidu juhtorganite poolt põhjendatult näidatud
4. suuruses ja tähtajal;
5. võtma osa Liidu tegevusest Liidu eesmärkide ja üles annete saavutamiseks;
6. teatama Liidu juhatusele Liidu liikmete arvestuse pidamiseks oma elukoha ja aadressi ning isikukoodi ning teatama uued andmed hiljemalt 2 kuu jooksul pärast nende muutumist;
7. hoidma kõrgel Liidu mainet ja järgima kutse-eetika nõudeid.

IV JUHTIMINE

4.1. Liidu kõrgeimaks organiks on selle liikmete üldkoosolek, mille kutsub kokku juhatus ja millest võtavad osa Liidu liikmed kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Korraline üldkoosolek kutsutakse kokku kord aastas. Erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku juhatuse esimehe, revidendi või 1/10 Liidu liikmete nõudmisel või juhatuse enda initsiatiivil.
Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma:

1. seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras;
2. kui Liidu huvid seda nõuavad;
3. aastaaruande kinnitamiseks.

4.2. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides Liidu juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või käesoleva põhikirjaga antud juhatuse pädevusse.

4.3. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:

1. põhikirja vastuvõtmine ja täiendamine ning muutmine;
2. Liidu tegevuse muutmine;
3. juhatuse liikmete valimine;
4. muude põhikirjaga ette nähtud organite liikmete valimine;
5. juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Liidu esindaja määramine.

4.4. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb või on esindatud 1/8 Liidu liikmetest ja käesoleva põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. Iga Liidu liikmel on üks hääl. Liidu liikmed võivad volitada ühte või mitut liiget esindama volitajate huve üldkoosoleku pädevuses olevate küsimuste arutamisel ja otsustamisel.

4.5. Kui üldkoosolek ei ole käesoleva punkti alguses sätestatu kohaselt pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmete arvust, kuid üksnes juhul, kui üldkoosolekul osaleb või on esindatud vähemalt kaks liiget.

4.6. Liidu tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik 3/4 Liidu liikmete nõusolek.

4.7. Liidul võivad olla osakonnad, mis ei ole juriidilised isikud. Osakondade moodustamine, asukoht ja ülesanded otsustatakse üldkoosoleku poolt juhatuse ettepanekul.

4.8. Liidul on juhatus, mis juhib ja esindab Liitu igapäevases tegevuses.

4.9. Juhatuse liikmete arv on kuni 1-5 isikut, kes määratakse üldkoosoleku poolt Liidu liikmete hulgast tähtajaga kuni kolm aastat. Üldkoosolek valib juhatuse liikmete hulgast juhatuse esimehe, kes juhib juhatuse tööd.

4.10. Juhatuse esimehel on õigus esindada Liitu kõigis õigustoimingutes ja juhatuse liikmetel juhatuse poolt kokkulepitud õigustoimingutes.

4.11. Liidu juhatuse koosolekuid kutsub kokku juhatuse esimees omal initsiatiivil või liikmete ettepanekul. Juhatuse nõupidamine võib toimuda interneti vahendusel.

4.12. Juhatus on otsustusvõimeline, kui selle koosolekust võtab osa üle poole liikmetest. Juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälte enamusega. Hääletamine on salajane, kui seda soovib kasvõi üks koosolekul osalev juhatuse liige.

4.13. Juhatuse pädevuses ja ülesanneteks on:

1. üldkoosolekul arutamisele tulevate küsimuste ettevalmistamine ning üldkoosoleku otsuste täitmise tagamine;
2. Liidu järgneva aasta tegevuskava ja eelarveprojekti koostamine ja üldkoosolekule esitamine;
3. revisjonikomisjonile aru andmine;
4. Liidu liikmete vastuvõtmine;
5. lepingute sõlmimine;
6. teabe levitamine Liidu tegevuse kohta;
7. kõigi muude küsimuste, mis ei kuulu seadusest või põhikirjast tulenevalt Liidu üldkoosoleku pädevusse, lahendamine.
8. Liidu üldkoosoleku otsuste täideviimine;
9. Liidu raamatupidamise korraldamine;
10. Liidu esindamine tehingutes vastavalt üldkoosoleku otsustele ja korraldustele.

V TEADETE AVALIKUSTAMINE

5.1. Liidu teabe Liidu tegevuse kohta avaldatakse üldkoosolekul. Liikmetel on õigus saada Liidu tegevusest teavet ka üldkoosolekute vahelisel ajal. Teavet võib anda nii suuliselt, paberkandjal kui ka elektroonilisel teel.

5.2. Üldkoosoleku kokkukutsumiseks avaldab Liidu juhatus vähemalt 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist teate, näidates ära üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra või saadab igale Liidu liikmele 2 nädalat enne üldkoosoleku toimumist samasisulise kirjaliku teate.

VI MAJANDUSTEGEVUS JA VARA JAOTUS

6.1.Liidu vara tekib liikmete sisseastumis- ja liikmemaksudest, Liidu vara kasutamisest ja tegevusest saadavast tulust, riigi ja kohaliku omavalitsuse majandusabist, rahalistest eraldistest, toetustest, annetustest ja sponsorlusest ning muudest laekumistest. Liit võib osutada muid teenuseid (turuanalüüs, täiendõpe ja koolituse korraldamine, konsultatsioonid, reklaam, ühisprojektide koordineerimine, Liidu tegevust ja tehnoloogiakasvatuse valdkonda tutvustavad promotsiooniüritused, noorte üritused ja teised klubilised ja meelelahenduslikud üritused) Liidu liikmetele ja teistele isikutele.

6.2. Liit ekspluateerib ja remondib tema valduses või omandis olevat vara täieliku isemajandamise põhimõttel ja lepinguvabaduse tingimustes.

6.3. Liit ei kanna vastutust oma liikmete kohustuste eest isegi siis, kui need tekkisid nende isikute kui Liidu liikmete tegevuse tulemusena.

VII KONTROLL JA REVIDEERIMINE

7.1. Üldkoosolek teostab järelevalvet teiste Liidu organite tegevuse üle, kusjuures selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek määrata revisjoni või audiitorkontrolli.

7.2. Juhatuse liikmed peavad võimaldama revidendil või audiitoril tutvuda kõigi revisjoni või audiitorkontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet.

VIII MUUD TINGIMUSED JA LIIDU TEGEVUSE LÕPETAMINE

8.1. Liit lõpetatakse:

1. üldkoosoleku otsusega;
2. pankrotimenetluse alustamisel Liidu vastu;
3. liikmete arvu vähenemisel alla kahe;
4. üldkoosoleku võimetuse korral määrata seaduses või põhikirjaga ettenähtud organite liikmeid;
5. muul seaduses või põhikirjaga ettenähtud alusel.

8.2. Liidu lõpetamise võib alati otsustada üldkoosoleku otsusega, mis on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud 2/3 üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmetest.

8.3. Liidu tegevuse lõpetamine ja lõpetamisel selle likvideerimine toimub seaduses ettenähtud.

8.4. Liidu tegevuse lõpetamise korral määratakse üldkoosoleku otsusega Liidu vara üleandmise kord. Pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist jaotatakse allesjäänud vara võrdsetes osades Liidu lõpetamise ajal selle liikmeteks olnud isikute vahel.

8.5. Liidu vara tegevuse lõpetamisel võib üle anda samalaadsete eesmärkidega Liidule või sihtasutusele või kasutada seda põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks avalikes huvides.

8.6. Kui Liidu vara ei saa jaotada põhikirjas ettenähtud alustel, juhindutakse lõpetamise korral vara jaotamisel seaduses sätestatust.

8.7. Kui käesoleva põhikirja mõni säte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut.