31.10.2019
Eesti Haridustöötajate Liit ja õpetajate aineliidud on üksmeelsel seisukohal, et põhikooli riiklikud lõpueksamid tuleb säilitada
15. oktoobril 2019 toimunud Riigikogu kultuurikomisjoni avalikul istungil ilmnes, et Eesti suurim haridustöötajaid koondav ametiühing, Eesti Haridustöötajate Liit (EHL), toetab sarnaselt õpetajate aineliitudega ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamite säilitamist. Nimetatud organisatsioonide juhid pidasid vajalikuks seisukohti täpsustada ja ühtlustada ning seetõttu kohtuti 30. oktoobril 2019.
EHL oli erinevalt õpetajate aineliitudest kaasatud ümarlauda, kus Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel kaardistati põhikooli ja gümnaasiumi riiklike lõpueksamite läbiviimise poolt- ja vastuargumente. EHLi juhatuse esimees Reemo Voltri tõdes, et kuna HTMi poolt antud aeg organisatsiooni liikmete laiapõhjaliseks kaasamiseks ja seisukoha kujundamiseks oli napp, siis otsus toetada muudatusi põhikooli riiklike lõpueksamite läbiviimises langetati üksnes EHLi juhatuse poolt. Hilisemad arutelud Eestimaa erinevates piirkondades on näidanud, et valdav osa õpetajatest toetab ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamite säilitamist.
Eilsel kohtumisel tõdeti, et HTMi korraldatud ümarlauas ei olnud esindatud mitte ükski pea kolmekümnest õpetajate aineliidust. Kitsast kaasatud huvigruppide ringist (näiteks riigigümnaasiumide direktorid) tulenevalt ei saa pidada ümarlaua seisukohti esinduslikuks. HTM lähtus seaduseelnõu 57 SE sõnastamisel vaid ümarlaual esitatud seisukohtadest ega ole tuginenud nii kaaluka muudatuse tegemisel teadusuuringutele ega põhjalikule analüüsile, samuti on arvesse võtmata jäänud õpetajaskonna ekspertarvamus.
Kohtumisel osalenud õpetajate esindusorganisatsioonide juhid jõudsid järeldusele, et HTM ei ole oma kaasamispoliitikas olnud läbipaistev, puudub selge kaasamise strateegia, kaasamises valitseb süsteemitus ning ajaline raam analüüsiks on olnud ebaadekvaatne.
Kohtumisel rõhutati, et hariduse arendamine on Eesti jaoks strateegilise tähtsusega ning peab seisma päevapoliitikast kõrgemal.
Tõdeti, et täna suurim haridusvaldkonna murekoht Eestis on ebapiisav õpetajate järelkasv, arvestades õpetajaskonna keskmist vanust. Õppekavade arendamine peab lähtuma haridusstrateegiast ning oleme läbi viidud teaduspõhiselt, kaasates laiapõhjaliselt õpetajate ühendusi ning olema erinevaid haridusastmeid ja koolitüüpe lõimiv. Välishindamise arendamine peab olema osa õppekavade arendamisest.
Tänaseks on 14. oktoobril 2019 Riigikogu kultuurikomisjonile ning haridus- ja teadusministrile saadetud põhikooli ühtsete ülesannetega lõpueksamite säilimist toetanud avaliku pöördumisega ühinenud juba 23 õpetajate aineliitu.
Eesti Matemaatika Selts
Eesti Keemiaõpetajate Liit
Eesti Bioloogiaõpetajate Ühing
Eesti Füüsika Seltsi Füüsikaõpetajate osakond
Eesti Geograafiaõpetajate Ühing
Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts
Eesti Klassiõpetajate Liit
Eesti Majandus- ja Ettevõtlusõpetajate Selts
Eesti Emakeeleõpetajate Selts
Eesti Inglise Keele Õpetajate Selts
Eesti Saksa Keele Õpetajate Selts
Eesti Soome Keele Õpetajate Selts
Eesti Kehalise Kasvatuse Liit
Eesti Muusikaõpetajate Liit
Kunstihariduse Ühing
Õpetajate Ühenduste Koostöökoja juhatus
Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liit
Eesti Rootsi Keele Õpetajate Selts
Eesti Lasteaednike Liit
Eesti Käsitööõpetajate Selts “Aita”
Eesti Loodusainete Õpetajate Liit
Eesti Alushariduse Ühendus
Vene Keele ja Kirjanduse Õpetajate Liit
Eesti Haridustöötajate Liidu juhatus
