31.10.2019
Eesti Haridustöötajate Liit ja õpetajate aineliidud on üksmeelsel
seisukohal, et põhikooli riiklikud lõpueksamid tuleb säilitada
15. oktoobril 2019 toimunud
Riigikogu kultuurikomisjoni avalikul istungil ilmnes, et Eesti suurim
haridustöötajaid koondav ametiühing, Eesti Haridustöötajate Liit (EHL), toetab
sarnaselt õpetajate aineliitudega ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamite
säilitamist. Nimetatud organisatsioonide juhid pidasid vajalikuks seisukohti
täpsustada ja ühtlustada ning seetõttu kohtuti 30. oktoobril 2019.
EHL oli erinevalt õpetajate
aineliitudest kaasatud ümarlauda,
kus Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel kaardistati põhikooli
ja gümnaasiumi riiklike lõpueksamite läbiviimise poolt- ja vastuargumente. EHLi
juhatuse esimees Reemo Voltri tõdes, et kuna HTMi poolt antud aeg organisatsiooni
liikmete laiapõhjaliseks kaasamiseks ja seisukoha kujundamiseks oli napp, siis
otsus toetada muudatusi põhikooli riiklike lõpueksamite läbiviimises langetati
üksnes EHLi juhatuse poolt. Hilisemad arutelud Eestimaa erinevates piirkondades
on näidanud, et valdav osa õpetajatest toetab ühtsete ülesannetega põhikooli
lõpueksamite säilitamist.
Eilsel kohtumisel tõdeti, et HTMi
korraldatud ümarlauas ei olnud esindatud mitte ükski pea kolmekümnest õpetajate
aineliidust. Kitsast kaasatud huvigruppide ringist (näiteks riigigümnaasiumide
direktorid) tulenevalt ei saa pidada ümarlaua seisukohti esinduslikuks. HTM
lähtus seaduseelnõu 57 SE sõnastamisel
vaid ümarlaual esitatud seisukohtadest ega ole tuginenud nii kaaluka muudatuse
tegemisel teadusuuringutele ega põhjalikule analüüsile, samuti on arvesse
võtmata jäänud õpetajaskonna ekspertarvamus.
Kohtumisel osalenud õpetajate
esindusorganisatsioonide juhid jõudsid järeldusele, et HTM ei ole oma
kaasamispoliitikas olnud läbipaistev, puudub selge kaasamise strateegia, kaasamises
valitseb süsteemitus ning ajaline raam analüüsiks on olnud ebaadekvaatne.
Kohtumisel rõhutati, et hariduse
arendamine on Eesti jaoks strateegilise tähtsusega ning peab seisma
päevapoliitikast kõrgemal.
Tõdeti, et täna suurim haridusvaldkonna murekoht Eestis on
ebapiisav õpetajate järelkasv, arvestades õpetajaskonna keskmist vanust. Õppekavade
arendamine peab lähtuma haridusstrateegiast ning oleme läbi viidud teaduspõhiselt,
kaasates laiapõhjaliselt õpetajate ühendusi
ning olema erinevaid haridusastmeid ja koolitüüpe lõimiv. Välishindamise
arendamine peab olema osa õppekavade arendamisest.
Tänaseks on 14. oktoobril 2019
Riigikogu kultuurikomisjonile ning haridus- ja teadusministrile saadetud
põhikooli ühtsete ülesannetega lõpueksamite säilimist toetanud avaliku
pöördumisega ühinenud juba 23 õpetajate aineliitu.
Eesti Matemaatika Selts
Eesti Keemiaõpetajate Liit
Eesti Bioloogiaõpetajate Ühing
Eesti Füüsika Seltsi Füüsikaõpetajate osakond
Eesti Geograafiaõpetajate Ühing
Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts
Eesti Klassiõpetajate Liit
Eesti Majandus- ja Ettevõtlusõpetajate Selts
Eesti Emakeeleõpetajate Selts
Eesti Inglise Keele Õpetajate Selts
Eesti Saksa Keele Õpetajate Selts
Eesti Soome Keele Õpetajate Selts
Eesti Kehalise Kasvatuse Liit
Eesti Muusikaõpetajate Liit
Kunstihariduse Ühing
Õpetajate Ühenduste Koostöökoja juhatus
Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liit
Eesti Rootsi Keele Õpetajate Selts
Eesti Lasteaednike Liit
Eesti Käsitööõpetajate Selts “Aita”
Eesti Loodusainete Õpetajate Liit
Eesti Alushariduse Ühendus
Vene Keele ja Kirjanduse Õpetajate Liit
Eesti Haridustöötajate Liidu juhatus